Koerad riigis Eesti: reeglid, maks ja reisimine
Koerte ja kasside pidamise reeglid kehtestavad enamasti omavalitsused ning paljud nõuavad koerte mikrosiibistamist ja registreerimist. Valitsuse 2026. aasta mais heaks kiidetud eelnõu teeks koerte ja kasside siibistamise ja riikliku registreerimise kohustuslikuks, kuid selle jõustumise aeg ei ole kinnitatud.
Koerte ja kasside pidamise reeglid, registreerimise ja tasud määrab iga omavalitsus, seega uuri kohalikust nõukogust.
Tõureeglid
Eesti õiguses tõunimekirja ei ole: loomakaitseseadus ei sisalda tõureeglit ning omavalitsuste lemmikloomapidamise eeskirjad (nt Tallinn, Viljandi) reguleerivad rihma ja suukorvi kasutamist olukorra, mitte tõu järgi. [1]
Registreerimine ja mikrokiip
Määratakse omavalitsuse reeglitega. Näiteks Viljandi nõuab mikrokiibi koodi sisestamist riiklikku lemmikloomaportaali viie päeva jooksul ja Tartu nõuab koerte registreerimist lemmikloomaregistris.[2]
Omavalitsuste reeglid, näiteks Viljandis nõutakse siibistamist kolme kuu vanuselt ja Tartus peavad koerad olema siibistatud kolme kuu jooksul pärast sündi. Üleriigiline kohustus on planeeritud, kuid ei ole veel kinnitatud kehtivana.[2]
Rihm ja suukorv
Avalikes kohtades peavad koerad olema rihma otsas või kandekotis, millest nad välja ei pääse, ning ühistranspordis peab rihma otsas olev koer kandma suukorvi (Viljandi). Tartu nõuab järelevalvet ja ütleb, et rihm või suukorv võib olla vajalik.[2]
Muud reeglid
Viljandi nõuab kinnistu sissepääsude juures koerahoiatussilti ning omanikud peavad oma loomade järelt koristama. Koerte ega kasside arvule piirangut ei ole.[2]
21. oktoobril 2026 võttis Riigikogu vastu loomakaitseseaduse muudatused (eelnõu 899 SE), millega kaotatakse järk-järgult koerte püsiv keti otsas hoidmine. Keeld kehtib alates 2027. aastast sündinud koertele, vanematele koertele kehtib üleminekuaeg, ning ajutine ketti panemine jääb lubatuks seaduses sätestatud põhjustel, näiteks meditsiinilise vajaduse, looma või inimeste ohutuse või koera agressiivsuse tõttu.[3]
Koeraga reisimine: Eesti
ELi lemmiklooma pass on vajalik, mikrokiip peab olema enne marutaudivaktsineerimist ja esimene vaktsineerimine tehakse 12 nädala vanuselt või vanemana. Antikehade tiitri testi ega paelussiravi ei nõuta.[4]
Vajalik on 10 päeva kehtiv veterinaartõend ja allkirjastatud mittekommertsdeklaratsioon, lisaks mikrokiip ja marutaudivaktsineerimine. Maksimaalselt viis looma reisija kohta.[4]
Nõutav ainult kõrge riskiga riikidest (Venemaa ja Valgevene alates 16. septembrist 2024) pärit loomadele: vereproov vähemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist, tulemus 0,5 IU/ml või rohkem, seejärel kolm kuud enne sisenemist. Nimekirjas olevad madala riskiga riigid on vabastatud.[4]
Eestisse sisenevatele koertele ei nõuta.[4]
Koerte, kasside ega tuhkrute karantiini ei kirjeldata. Karantiin kehtib mitte-ELi riikidest pärit lemmiklindudele.[4]
Koera kulud: Eesti
Ülalpidamiskulud, keskmise suurusega koer, umbes 20 kg: praeguste hindade järgi umbes 705 EUR aastas, esimesel aastal koos varustuse ja mikrokiibiga 750 EUR. Igal tõulehel on oma arv.
| Toit | 388 EUR umbes 91 kg kuivtoitu aastas allikas |
|---|---|
| Tavaline loomaarstihooldus | 77 EUR allikas |
| Lemmikloomakindlustus | 240 EUR tüüpiline poliis, sõltub tõust ja vanusest allikas |
Veel kinnitamata: Koeramaks, Luba või omanikutest, Vastutuskindlustus. Näitame ainult seda, mida ametlik või nimetatud allikas kinnitab.
Seadused muutuvad: see on üldteave, mitte õigusnõu. Viimane sõna on igal real lingitud ametiasutusel.
Allikad
- riigiteataja.ee/akt/409012026021.pdf (ametlik)
- viljandi.ee/…/Koerte-ja-kasside-pidamise-eeskiri-Vilja… (ametlik)
- err.ee/…/riigikogu-keelustas-koerte-ketis-pidamis… (teisene allikas)
- pta.agri.ee/en/animals/travelling-pet-0 (ametlik)